GDSW. Ülemaailmne sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu tegevuskava


Ülemaailmne sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu tegevuskava

Sotsiaaltöö eriala on otseselt seotud ühiskonna arenguga, ja see on peamine põhjus, miks sotsiaaltöö sisu ja roll on pidevas muutumises. Rahvusvaheline sotsiaaltöö on seda laiem, mida mastaapsemalt seda käsitleme: see hõlmab erinevalt mõistetud inimõigusi, erinevaid kultuurilisi ja keskkondlikke taustu, eri riikide sotsiaalpoliitikat ja sotsiaalmajanduslikke võimalusi, samuti mitmekesiseid töömeetodeid ja tehnikaid, mida sotsiaaltöötajad klientide probleemidega tegelemisel kasutavad. Samal ajal on sotsiaaltöö professiooni arendamiseks vaja diskuteerida ka selle üle, mis on eri riikide sotsiaaltöö ühisosa.

Rahvusvahelisel tasemel tegeleb sotsiaalvaldkonna arendamisega mitu organisatsiooni, millest aktiivsemad on Rahvusvaheline Sotsiaaltööd Õpetavate Kõrgkoolide Assotsiatsioon (IASSW, International Association of Schools of Social Work), Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW International Federation of Social Workers) ja Rahvusvaheline Sotsiaalse Heaolu Nõukogu ICSW (International Council on Social Welfare). Eesti osaleb rahvusvahelises koostöös Euroopa Sotsiaaltööd Õpetavate Kõrgkoolide Assotsiatsiooni EASSW kaudu (European Association of Schools of Social Work), mis on IASSW liige. EASSW-sse kuulub üle 300 Euroopas sotsiaaltööd õpetava kõrgkooli ning organisatsiooni peamiseks tegevuseks on sotsiaaltöö professiooni ja sotsiaaltöö õpetamise arendamine. EASSW liikmeteks on Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž.

Nimetatud kolme organisatsiooni koostööna valmis „Ülemaailmne sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu tegevuskava aastateks 2012–2016”, mille lõplik variant avaldati 2012. a märtsis. Tegevuskava on aluseks nii sotsiaalpoliitika kujundajatele, kes töötavad välja valdkonna strateegiaid, sotsiaaltöö praktikutele oma tegevussuundade ja töömeetodite kujundamisel kui ka sotsiaaltööd õpetavatele kõrgkoolidele õppekavade koostamisel, üliõpilaste õpetamisel ja sotsiaalvaldkonna täiendusõppe korraldamisel. Tegevuskavas kirjeldatakse rahvusvahelise sotsiaaltöö kogukonna rolli üleilmsete probleemide lahendamisel: võrdsete sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste edendamine, inimväärikuse kaitsmine, kultuurilise mitmekesisuse ja looduskeskkonna hoidmine, kogukondade ja inimsuhete tugevdamine. Kõik tegevuslubadused on dokumendis sõnastatud meie-vormis. „Meie” all on mõeldud kõiki sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid poliitikuid, praktikuid ja koolitajaid. Tegevuskava peavad arvestama ka kõik teised spetsialistid, kes oma igapäevases tegevuses puutuvad kokku sotsiaaltööga.

Kolm organisatsiooni koos oma allorganisatsioonidega on kindlalt pühendunud tegevuskava lubaduste elluviimisele. Järgnevatel aastatel kogutakse regulaarselt organisatsioonide kaudu andmeid tegevuskava elluviimise kohta ning esitatakse sellel teemal aruandeid. Oma panust oodatakse ka Eestilt ning selleks on meil vaja riigisiseselt kokku leppida, kuidas üleilmne tegevuskava ellu viia. Tegevuskava avaldamine ajakirjas Sotsiaaltöö on heaks alguseks üleilmse tegevuskava eesmärkide ja sisu lahtimõtestamisel nii avaliku, era- kui mittetulundussektori jaoks. Edaspidi on vaja laiendada diskussiooni sotsiaaltöö rollist ühiskonnas ja sotsiaalarengut puuduvate küsimuste lahendamisel ning seada oma samme koostöös rahvusvahelise kogukonnaga.


Ülemaailmne sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu tegevuskava aastateks 2012–2016

(ingl k The Global Agenda for Social Work and Social Development: Commitments to Actions)

Meie pühendumus

Sotsiaaltöötajate, sotsiaaltöö koolitajate ja sotsiaalarengu praktikutena näeme isiklike, sotsiaalsete ning kogukondlike väljakutsete igapäevast reaalsust. Usume, et nüüd on aeg asuda koostööle kõigil tasanditel muutuse, sotsiaalse õigluse ja inimõiguste universaalse rakendamise nimel, toetudes arvukatele sotsiaalsetele algatustele ja liikumistele. Meie, Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW), Rahvusvaheline Sotsiaaltöökoolide Assotsiatsioon (IASSW) ja Rahvusvaheline Sotsiaaltööd Õpetavate Kõrgkoolide Assotsiatsioon (ICSW), tunnistame, et konkreetses kontekstis kujunenud varasemad ja praegused poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ning ühiskondlikud korrad on asetanud üleilmsed, rahvuslikud ja kohalikud kogukonnad ebavõrdsesse olukorda ning on avaldanud inimestele negatiivset mõju. Täpsemalt öeldes me mööname, et:
• Vaid väiksel osal maailma rahvastikust on juurdepääs kõigile inimõigustele.
• Ebaõiglased ja halvasti reguleeritud majandussüsteemid, mida panevad liikuma kontrollimatud turujõud, töötingimuste rahvusvaheliste standardite eiramine ning korporatiivse sotsiaalse vastutuse puudumine, on kahjustanud rahva ja kogukondade tervist ning heaolu, põhjustades vaesust ja süvenevat ebavõrdsust1.
• Kultuuriline mitmekesisus ja õigus eneseväljendusele võimaldab paremat intellektuaalset, emotsionaalset, moraalset ning hingelist eksistentsi2, kuid seda ohustab üleilmastumine, mis standardiseerib ja marginaliseerib rahvaid ning millel on eriti rasked tagajärjed põliselanikele ja esmaasustajatele3.
• Inimestele meeldib elada oma kogukonnas ja toetavate suhete keskel, kuid valitsevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed jõud õõnestavad neid suhteid.
• Inimeste tervis ja heaolu kannatab seoses kliimamuutuste, saastatuse, sõdade, loodusõnnetuste ja vägivallaga tekkinud ebavõrdsuse ning jätkusuutmatu keskkonna tõttu, kuid see pole pälvinud piisavalt rahvusvahelist tähelepanu.
Seetõttu tunneme kohustust toetada uut maailmakorda, mis muudaks reaalsuseks inimõiguste ja inimväärikuse austamise ning inimsuhete teistsuguse struktuuri4.

Seepärast pühendume sellele, et toetada, mõjutada ja võimaldada struktuure ning süsteeme, mis tegelevad positiivsel moel rõhumise ja ebavõrdsuse algpõhjustega. Pühendume kogu südamest ja viivitamatult koostööle teenuste kasutajatega ning inimestega, kes jagavad meie eesmärke ja püüdlusi, et luua sotsiaalselt õiglasem ja ausam maailm, mida saaksime uhkusega pärandada tulevastele põlvedele. Meie pingutused nende eesmärkide nimel on kõrgeima prioriteediga.

Aastatel 2012–2016 kavatseme suunata oma pingutused järgmistele valdkondadele:
• võrdsete sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste edendamine
• inimväärikuse ja inimeste väärtustamise edendamine
• töötamine kestliku keskkonna nimel
• inimsuhete tähtsuse senisest suurem tunnustamine
Nende lubaduste taga seisavad meie põhiseisukohad sotsiaaltöö5 definitsiooni ja eetiliste põhimõtete6 osas.

Meie organisatsioonid

Käesolev üleilmne tegevuskava on kolme sotsiaaltöö praktikat, haridust ja sotsiaalarengut esindava rahvusvahelise organisatsiooni kolmeaastase koostöö tulemus. Kõik kolm rahvusvahelist organisatsiooni on asutatud 1928. aastal ja need on olnud aastakümneid ametlikeks nõuandjateks ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogule ning teistele ÜRO ja sellega seotud asutustele.
Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon on üleilmne organisatsioon, kuhu kuuluvad rahvuslikud sotsiaaltöö organisatsioonid 90 riigist, mis esindavad enam kui 750 000 sotsiaaltöötajat7.
Rahvusvaheline Sotsiaaltööd Õpetavate Kõrgkoolide Assotsiatsioon on sotsiaaltööd õpetavate õppeasutuste ja õppejõudude rahvusvaheline kogukond, mis edendab sotsiaaltööharidust, -koolitust ning sotsiaaltöö teooriat ja praktikat, samuti sotsiaalteenuste administreerimise ja sotsiaalpoliitika uurimise kvaliteeti. IASSW kõneleb 2000 sotsiaaltöö õppeasutuse ning 500 000 üliõpilase nimel8.
Rahvusvaheline Sotsiaalse Heaolu Nõukogu on üleilmne kümneid tuhandeid organisatsioone esindav valitsusväline organisatsioon, mis osaleb aktiivselt heaolu, sotsiaalarengu ja sotsiaalse õigluse edendamiseks mõeldud programmides9.
Oleme üleilmse tegevuskava ettevalmistamisel konsulteerinud põhjalikult sotsiaaltöötajate, sotsiaaltöö koolitajate ning sotsiaalarengu praktikutega. 2010. aastal sai üleilmne tegevuskava meie ühiskonverentsil Hongkongis ülekaaluka toetuse ligikaudu 3000 delegaadilt. Konsultatsioonide tulemusena on sündinud järgmised tegevuslubadused:

Meie roll võrdsete sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste edendamisel

Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja teised rahvusvahelised asutused. Toetame, mõjutame ning edendame üleilmseid algatusi, mis on suunatud kõigile inimestele võrdsete sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste tagamisele. Selleks kasutame oma sidemeid ÜRO-ga ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning tugevdame neid sidemeid. Toetame millenniumi arengueesmärke. Meie peamine tähelepanu on suunatud ÜRO 2015. aasta järgse arengukava ettevalmistamisele10, mille osaks on muuhulgas sotsiaalkaitse põhialuste algatus11, inimväärse töö ja rahvusvahelised tööjõu standardid12, Maailma Terviseorganisatsiooni algatus tervise sotsiaalsete mõjurite osas13, programm „Haridus kõigile”14. Püüdleme koos teistega inimkeskse globaalmajanduse poole, mida reguleeritakse selleks, et see kaitseks ja edendaks sotsiaalset õiglust, inimõigusi ning kestlikku arengut.
Kogukonnad ja teised partnerid. Toetame ja töötame koos teistega selle nimel, et kujuneksid tugevad kohalikud kogukonnad, mis pakuksid kestvat sotsiaalset heaolu kõigile oma liikmetele. Meie peamine eesmärk on tugevdada kogukondade võimekust suhelda oma valitsustega sotsiaalse ja majandusliku arengu tugevdamiseks.
Meie organisatsioonid. Töötame koos oma organisatsioonidega selle nimel, et edendada sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu alase hariduse ning praktika standardeid, mis võimaldaksid töötajatel kaasa aidata jätkusuutlike tulemuste saavutamisele sotsiaalarengus.

Meie roll inimväärikuse ja inimeste väärtustamise tagamisel

Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja teised rahvusvahelised asutused. Püüdleme rahvusvaheliste konventsioonide ja teiste instrumentide universaalse rakendamise poole kõigi rahvaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ning poliitiliste õiguste osas, selle hulgas laste15, eakate16, naiste17, puuetega inimeste18 ja põlisrahvaste õiguste19 osas ning taotleme rassi ja seksuaalse suunitluse põhjal diskrimineerimise lõpetamist20. Edendame sotsiaalseid strateegiaid, mis loovad sidusaid ühiskondi ning kõrvaldavad konfliktide algeid. Nõuame järjekindlat pühendumist konfliktide rahumeelsele ennetamisele ja lahendamisele ning vägivalda ja selle tagajärgi vähendavate rahvusvaheliste lepete järgimisele21. Teeme koostööd oma partneritega selleks, et astuda vastu riikide vägivaldsele tegevusele oma rahva vastu, kui inimesed astuvad välja oma õiguste kaitseks. Kaitseme inimeste õigust liikuda riikide vahel ja nende piires ning samuti registreeritud ja registreerimata immigrantide õigust sotsiaalteenustele. Toetame meetmeid, mis vähendavad ja kaotavad inimkaubitsemist22.
Kogukonnad ja teised partnerid. Toetame kogukondi ja organisatsioone, mis osalevad riigisiseste ja riikidevaheliste vägivaldsete konfliktide ennetamises. Toetame partnerorganisatsioonide tegevust riigisiseste või riikidevaheliste migrantide õiguste tagamiseks. Oleme partneriks inimkaubitsemisega võitlevatele rahvusvahelistele, piirkondlikele ja riiklikele organitele. Oleme partneriks rahvusvahelistele, piirkondlikele ja rahvuslikele organitele, mis edendavad austust kultuurilise identiteedi vastu.
Meie organisatsioonid. Palume oma kolme organisatsiooni liikmetel teha koostööd tagamaks, et seadused ega praktika ei piiraks ega tõkestaks inimeste õigust osaleda legitiimsetes ja demokraatlikes sotsiaalarenguga seotud tegevustes. Edendame austust mitmekesisuse vastu ja soosime haridus- ning koolitusprogramme, mis valmistavad sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu praktikuid ette eetiliseks ning asjatundlikuks sekkumiseks23, mis arvestavad näiteks inimeste sooliste, seksuaalse suunitlusega seotud ja kultuuriliste iseärasustega. Töötame selle nimel, et edendada haridus- ja praktikastandardeid, mis valmistavad sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu praktikuid ette olema efektiivsed konfliktijuhtimise ja inimkaubitsemise vallas ning reageerima migratsiooni tagajärgedele.

Meie roll kestlike kogukondade ja keskkonnatundliku arengu edendamises

Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja teised rahvusvahelised asutused. Pühendume oma tegevuste ja programmide vastavusse viimisele algatustega, mis on jätkusuutlikud ning sisaldavad inimlikku mõõdet. Tugevdame oma suhteid ÜRO ja teiste rahvusvaheliste asutustega, et taas kinnitada meie toetust looduskeskkonna kaitsmiseks mõeldud algatustele. Meie peamine tähelepanu on suunatud Rio +20 protsessile24, Maailma Linnafoorumile25 ja arengukavale pärast aastat 2015, sealhulgas katastroofiennetusele ning -haldusele26.
Kogukonnad ja teised partnerid. Edendame kogukonna võimekust reageerida keskkonnaalastele väljakutsetele ning inimeste ja looduse poolt põhjustatud katastroofidele (nt üleujutused, veekvaliteedi halvenemine, toidualane ebakindlus).
Meie enda organisatsioonid. Edendame oma organisatsioonides haridus- ja praktikastandardeid, mis aitavad kaasa kestlike tulemuste saavutamisele sotsiaalarengus, sealhulgas katastroofide ennetamisel, leevendamisel ning neile reageerimisel. Julgustame ja hõlbustame teadustööd, mis käsitleb sotsiaaltöö rolli katastroofides ning keskkonnaalastes väljakutsetes.

Meie roll heaolu edendamisel püsikindlate inimsuhete kaudu

Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja teised rahvusvahelised asutused. Pühendume koostööle ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada kestlike, omavahel seotud kogukondade tähtsust saavutamaks sotsiaalset arengut ning heaolu. Soosime metoodikaid, mis toetavad kogukondade võimustamist.

Sihtgrupp: kogukonnad. Teeme teistega koostööd, et edendada tugevaid, kaasavaid kogukondi, mis võimaldaksid osalemist ja kuuluvustunnet kõigile oma liikmetele. Edendame poliitikat, mille eesmärk on sotsiaalne lõimitus ja sidusus kui vahend kõigi inimeste majandusliku ning sotsiaalse heaolu saavutamiseks, sealhulgas eakate ja puuetega inimeste ning psüühiliste erivajaduste ja õpiraskustega isikutele.

Meie organisatsioonid. Rõhutame oma organisatsioonides sotsiaalse isoleerituse vähendamise ja sotsiaalsete interaktsiooni ülesehitamise tähtsust sotsiaalsete suhete kaudu, põimides sotsiaalse sidususe, arengu ja kaasamise põhimõtted igasse poliitikadokumenti ning standardisse, mis puudutab sotsiaaltööharidust ja praktikat. 4

Praktikaks ja hariduseks sobiva keskkonna tagamine
Edendame teadmiste arendamist, levitamist ja vahetamist kõigi sotsiaalvaldkonna professionaalide vahel olemasolevate ning innovaatiliste kommunikatsioonikanalite kaudu. Toetame sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu piirkondlike uurimiskeskuste arendamist ning ergutame teadustööd, millega tehakse kindlaks, missugune töökeskkond soosib tulemuslikku sotsiaaltööd ja sotsiaalarengut.

Lõpetuseks

Kõik kolm organisatsiooni on kindlalt pühendunud tegevuskava lubaduste elluviimisele aastateks 2012–2016 koostatud programmi alusel ning teevad selleks koostööd teiste neid lubadusi tunnustavate inimeste ja asutustega. Koostame rakendusplaani, mis näeb ette ka järelevalvet ning hindamist. Esitame regulaarselt aruandeid tegevuskava rakendamise kohta üleilmse sotsiaaltöötajate, sotsiaaltöö koolitajate ning sotsiaalarengu praktikute kogukonnale ja avalikkusele.

6. jaanuaril 2012

1 Rahvusvahelise Tööjõu Organisatsiooni (ILO) (2008) deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta.
2 Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused (2004). Kultuuri tegevuskava Agenda 21.
3 UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse konventsioon (2001).
4 Ülemaailmne sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu tegevuskava.
5 Rahvusvaheline sotsiaaltöö definitsioon (läbivaatamisel).
6 Sotsiaaltöö eetika põhimõtted.
7 www.ifsw.org
8 www.iassw-aiets.org
9 www.icsw.org
10 ÜRO Üldkogu (2011). Kiirendades progressi aastatuhande arengukava eesmärkide poole. Peasekretäri iga-aastane aruanne.
11 Mõistega „sotsiaalne kaitse” tähistatakse kaitset, mida hoolekandesüsteem pakub sotsiaalsete riskide ja vajaduste korral. Sotsiaalset kaitset tõlgendatakse tihti laiemana kui hoolekannet, sest see hõlmab ka pereliikmete või kohaliku kogukonna liikmete poolt pakutud kaitset. http://www.social-protection.org.
12 ILO (2008). Inimväärse töö tegevuskava. „Inimväärne töö võtab kokku inimeste püüdlused nende tööelus. See hõlmab võimaluse teha tööd, mis on produktiivne ja tagab õiglase sissetuleku, töökoha turvalisuse ja perede sotsiaalse kaitse, paremad võimalused isiklikuks arenguks ja sotsiaalseks lõimumiseks, vabaduse oma murede väljendamiseks, võimaluse osaleda otsustes, mis mõjutavad kõigi naiste ja meeste elu ning võimaluste ja kohtlemise võrdsust.” (vt eespool toodud ILO (2008) deklaratsiooni sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta). 5
13 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) (2008) komisjon tervise sotsiaalsete mõjurite kohta. „Tervise sotsiaalsed mõjurid on olud, kus inimesed sünnivad, kasvavad, elavad, töötavad ja vananevad ning nende hulka kuulub tervishoiusüsteem. Neid olusid mõjutavad raha, võimu ja ressursside jaotus üleilmsel, riiklikul ja kohalikul tasandil, mida omakorda mõjutavad poliitilised otsused. Tervise sotsiaalsed mõjurid vastutavad eeskätt tervise ebavõrdsuse eest, st riikide sees ja vahel täheldatavate ebaõiglaste ja välditavate tervislike erinevuste eest.”
14 UNESCO (2000). Haridus kõigile: meie kollektiivsete lubaduste täitmine.
15 ÜRO lapse õiguste konventsioon (1989).
16 Üleilmne vananemise tegevuskava „Sammud eakate inimõiguste konventsiooni poole” (2009).
17 ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1979).
18 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (2006).
19 ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon (2007).
20 ÜRO inimõiguste nõukogu (2011). Inimõigused, seksuaalne suunitlus ja sooline identiteet.
21 Näiteks ÜRO desarmeerimisbüroo (2011). Samme relvakaubanduse leppe poole; ÜRO (1997) jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon.
22 ÜRO (2003) protokoll inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamiseks, sellise kauplemise vastu võitlemiseks ja selle eest karistamiseks, mis täiendab ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse konventsiooni (vt ka http://www.unodc.org/unodc/en/human-trafficking/what-is-human-trafficking.html)
23 Vt näiteks IASSW/IFSW (2004). Üleilmsed sotsiaaltöötaja hariduse ja koolituse standardid.
24 ÜRO (2011) jätkusuutliku arengu konverents (UNCSD) (Rio +20).
25 ÜRO (2011) Maailma Linnafoorum.
26 Näiteks ÜRO DESA (2011). Asunduste planeerimine: UN-HABITAT katastroofi- ja konfliktikontekstides ; Humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA).

Materjali tõlkinud Marju Medar
TLÜ Sotsiaaltöö Instituudi direktor
EASSW juhtkomitee liige